[adzbuzzer]
17 juuni 2017 oli Kaisa ja Kristjani ilus päev. Kaisat ma varem isiklikult ei teadnud. Ta on minu endise töökaaslase Kristiina P sõbranna. Kristiina broneeris mind endale, kolmele pruutneitsile ja pruudile soengut tegema juba mitu kuud varem. Kuna minu ja Kristiina ühine endine töökaaslane Älis õppis minuga samas koolis kosmeetikuks, siis teadsin teda jumestajaks soovitada.
Proovisoengu ja -meigi tegime umbes nädal enne pulmi Älisi juures. Älisiga tegime juba kooli ajal koostööd seega oskame samaaegselt teineteisega arvestavalt tööd teha. See oli huvitav kuidas tavalisest punapäisest neiust sai üha enam pruuti meenutav naine 🙂 Kui viimane valge pärliga juukseklamber ja loor pähe sai proovitud oli tunne, et Kaisa võiks kohe pulma minna.
Õigeks päevaks oli Kristiina organiseerinud Padise mõisas 2 ruumi, kus pruut ja peigmees ennast valmis said seada. Meil Älisiga oli ka täitsa põnev, sest kui meie seal töötasime, siis olid need ruumid alles remondis.
Kui tuttavatele oli tere ära öeldud, alustasime Kristiina soengust ja meigist, sest tema pidi pulmadega seoses asjatama minema. (Kahjuks ei ole mul tema soengust pilti.) Kui Kristiina oli ilusaks tehtud, saadusid kohale pruutneitsid ja pruut. Mulle väga meeldis see, et peaaegu koheselt tekkis sõbralik õhkkond ja väga mõnus oli tööd teha. Kuna neiusi oli kokku 4 siis otsustasime, et meil on lihtsam nii kui Älis teeb meiki ühes ja mina soengut teises kohas.
Kuna pruudil tuli kinnine soeng punutisega, siis olime varem kokku leppinud, et pruutneitsidel tulevad ka punutised ja ülejäänud juuksed on lahtiselt ning lokkis. Kahele pruutneitsile tegin punutise mõlemale poole ja ühendasin tagant läbipaistva juuksekummiga. Ühele tegin punutise ainult paremale poole ja ülejäänud juuksed tulid üle vasaku õla kõik ette. Alguses mõtlesime, et lokid teeme sirgendajaga, aga kuna kahel pruutneitsil oli poolde selga pikad juuksed, siis sai pärast esimest salku selgeks, et sirgendaja lokkidega läheb terve igavik ning otsustasime koonustangide kasuks.
Pruudi soengu tegin teisena. Kuna pruudil oli väljakasvatatud tukk ja ta ei soovinud peale üksikute väikeste salkude midagi lahti jätta, siis võtsin eest u 10cm laiuse salgu, mille punumisel võtsin lisa salke ainult näo poolt juurde. (Kui ma olin esimesed salgud pununud tekitas fotograafile muret see, et ei tea kas see pats ikka punastest juustest välja ka paistab? Selle peale käis minu peast läbi mõte, et ega neid proovisoenguid ju ilma asjata ei tehta.) Patsi punusin nii öelda valetpidi nii, et pats jäi peale poole. Oluline oli jälgida, et pats jääks jaotusjoone peale. Soengu tegemisel ei tohiks jaotusjooni soengus paista. Patsi esialgu lõpuni valmis ei pununud. Kuna pruut mõlemale poole punutist ei soovinud, siis vasalult küljelt viisin juuksed taha köie tehnikas (Jaotad salgu kaheks ja hakkad keerama mõlemat salku samale poole ja ümber üksteise. Aga külje pealt taha viimisel lisasin pärast igat keerdu näo poolt uue salgu juurde)
Kukla ülemise osa tõstsin tupeerimise teel. Kuna tööd tehes muutub mu nägu tõsiseks, siis sai tupeerimise käigus vahelduseks mõned naljapildid tehtud. Sest meeleolu oli rõõmus ja sõbralik.
Kukla alumise osa jaotasin kaheks nii, et üks osa moodustas ringi ümber teise. Sisemise osa tupeerisin ära ja moodustasin sellest “pallikese” soengu täiteks. Nüüd tegin allesjäänud juustest paraja paksusega salgud ja keerasin neid köie tehnikas. Aga juba keeramise ajal sikutasin mõlemast harust juukseid lõdvemaks, et tulemus kohev jääks. Otsa kinnitasin juukse klambriga soengu täite sisse. (Kuna pruudil olid punaseks värvitud juuksed, siis proovisoengu tegemise käigus selgus, et nii: heledad, mustad kui ka pruunid klambrid ei tohi kusagilt soengu seest paistma jääda. Ühe variandina oli see, et need tuli väga osavalt soengu sisse ära peita. Aga ma ei tahtnud sellega riskida. Tahtsin poest punased klambrid osta, aga ainsad mis leidsin, olid oranžikas punased. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui need oranžid klambrid kodus punase küünelakida üle värvida 😉 ) Kui kõik lahti olnud juuksed said köie tehnikas ümber soengutäite ilusaks vormiks, siis oli aeg lakk peale lasta ja loor kinnitada. Nüüd sain pooleli oleva patsi lõpuni punuda ja loorikinnitusklambri selle alla peita. Nüüd jäid vaid üksikud välja jäetud salgud lokki keerata ja valgete pärlitega klambrid patsi sisse kinnitada.
Lõpuks sai see kaua tehtud kaunikene (postitus) üles 🙂